On uudisteaeg Bassnectari maalt. Läksime hommikul ühe Mario sõbra poole jalka finaalmängu vaatama. Teadupoolest meil väike ajavahe, seepärast oli päris huvitav seda mängu kell 12 päeval vaadata ja samal ajal grill-lihal hea maitsta lasta. Kohal oli terve jalka meeskonna jagu brasiillasi(Mario on Brasiiliast) ja muidki tegelasi, kõik olid väga lahedad. Käisime ka matkamas mägises La Jollas(pilt), ning sõitsime selles linnaosas vähe autoga ringi, kõik oli paksult turiste täis. Mereäärsete majade hinnad pidid algama kusagilt 3 miljoni dollari pealt.

Täna oli meie päevakavas korteriotsingud. Olime eile juba netis riisöörchi teinud ja asusime hommikul astuma. Korterite leidmine on siin kandis päris keeruline kuna enamus pakkujaid tahavad poole aastast liisilepingiut. Samuti tuleb ettevaatlik olla, kuna tegutsevad sulid, kes turistidelt suurt dollarit välja üritavad petta. Helistasin täna umbes friljoni pakkumise peale ja kõndisime sama palju meetreid maha. Sain päeva lõpuks paar objekti, mida teisipäeval vaatame läheme. Võtsime ka veidi aega rannas päikest, ning hüppasin sisse Vaiksesse ookeani, kus lained on veel suuremad kui Shaquille O`Neal. Siin algab ameeriklastel pikk nädalavahetus - esmaspäeval on Memorial Day, mil tähistatakse teises maailmasõjas võidelnuid. Seni on meil ees palju vaba aega. Murdsime vähe pead, et mida homme teha. Teha on siin linnas väga palju, kuid nagu tuli väja, on kõik ikka rämedalt kallis. Meie host Mario pakkus välja matka La Jollas, mis asub siin lähedal ka mere ääres ning kus elavad ebareaalselt rikkad inimesed. Samuti on kavas sukeldumine  La Jolla Cove-is, mille tarbeks Walmartist sukeldumisvarustust välja peksma lähen:D

Eile kolisime oma asjadega PacificBeachi. Pika läbirääkimise järel sain hinda väheke alla. Ennem oli päris kirves. Elame praegu kahe brasiilia venna (nad ongi vennad) juures. Eile istusime päris pikalt Starbuckis, kus on hea internet. Tegime researchi korterite kohta, et täna vaatama minna. Käisime sõitsime Trolleyga(mis tegelikult on pigem rongi moodi) El Cajoni poole, kus on suur kaubanduskeskuste kompleks. Sain omale vaabsee head plätud (crocsi omad :p) Nüüd täna saab veidikeseks ajaks randa ka minna, kõva joodiku päevitus on selle paari päevaga juba peale tulnud. Kliima on ikka väga huvitav siin. Päike paistab lagipähe, aga ookeani mõju tõttu on ikka 20 kraadi sooja.

Praegu jälle kirjutan hostelist San Diego kesklinnas, Lucky D on nimi. See noorte backpackerite hostel, töötavad ka siin inglased ja iirlased. Õhtul lähme nendega välja baaridesse, seda nimetatakse siin Pub Crawlics. Täna hommikul viisime oma suured kotid ühe kaubanduskeskuses visitor centerisse hoiule. Edasi oli minek Pacific Beachi linnaossa, mis on suure Vaikse ookeani ääres. Ajasime elamise asja, tegime ameerika pangakaardid ja telefoninumbrid. Käisin rääkisin Andreyga, kes peab seal välistudengite ühikaäri. Ühikas oli täis, aga ta sõber laenab ühte tuba parasjagu välja, lähme homme hommikul tsekkima. Seal plaan max nädal olla, et vahepeal saab rahulikult kortereid vaadata. Ookean oli ikka ülimässiv, ilm oli tuuline ja lained ajasid junni jahedaks, kui surfamisest mõtlema hakkasin. Bussis nägime ka igasugu tegelasi, kõik ajavad lihtalt lambist juttu meiega kogu aeg, üks mustanahaline naine rääkis lausa iseendaga :D Bussijuht oli ka ikka kirega oma töö juures, sõidu ajal ajab mingit teemat valjuhääldist reisijatele. Kaasliiklejate jagas ka kõva häälega liiklusalast nõu, a la come on, what are u waiting for, move it!! Aga hea küll, aeg on kallis asi siin pool lompi, homme uus päev.

San Diego hostelis...  jõudsime eile õhtul kohale. Juba lennukil siia oli näha, et ega need lääneranniku inimesed väga lihtsad pole:)  Linnas esimesi samme astudes oli kohe tunne, nagu oleks kõik ümbritsevad inimesed suuremat sorti chill pilli allaneelanud, naq ebareaalselt teistsugused leboussid ikka. Muidu eile me võtsime Phoenixis lennujaama katusel päikest, nägime lõputuid kõrbesid ja sooja ilma. Ma olin reisist siiski päris väsinud, hostelis panin juba 7 õhtul pildi patja. Täna hakkab meil suuremat sorti triangel pihta - hakkame apartmente Pacific Beachis otsima.

Ja hakkab pihta

Seda postitust kirjutan ma reisi esimesel õhtul oma Chicago ärämedalt kõvas hotellitoas. Tegelikult peaksime me Lauraga olema praegu San Diego lennujaamas ja ebamugavust trotsides pingil ühelt küljelt teisele keerama. Mis siiski juhtus? Üldiselt öeldes on selja taga väga väsitav päev. Lisaks magamatusele tegi loodus ka meile oma üllatuse - selles tuleb süüdistada muidugi islandlasi, kes oma vulkaanid valla lasknud. Kuulsin pilooti Chicago lennujaamas ütlemas, et nii suure ringiga pole ta seda marsuuti sõitnud kunagi. 11 tundi jutti sõitu seljataga, ei jõudnud me täna õhtusele San Diego lennule, samuti on täis ka homme hommikune lend. Kuid pakuti välja meile lahendus - me "peame" homme  mõne tunni hängima Phoenix-is Arizonas kus meil on vahepeatus ;) NB! Homme hommikust mäcki sööma:D