How are you doing? Lained on poolteist metra, hoovus kisub kõvasti kaasa ja rannavalve Mitch jookseb oma mugavast putkast välja minu juurde, et teatada, et olen oma esialgsest surfajatele ettenähtud alast tükk maad eemale triivinud, kus laineid vallutavad ujujad. Lähen kaldale ja jalutan tagasi sinna, kust vette läksin. Saan veel paar korda surfilaual kalda poole tuldud, kuid peagi olen läbi nagu läti raha. Kuid tuju on see-eest mega :) Selline oli mu tänane hommikupoolik.
Täna on mul vaba päev. See nädal olin esmaspäevast reedeni tööl, night schiftid olid ja koju sain poole ühe ajal öösel. Eelmine esmaspäev oli 4th of July, päev enne oli Mario juures suur barbeque. Ameeriklased lasid iseseisvuspäeva puhul palju ilutulestikku taevasse, käisime seda lähedal Mission Bay ääres vaatamas. Eile käisime Coronado saarel, mis on San Diego Kesklinnast vaid üle suure Corondado silla üle sõita. See on väga rikaste saar, majade hinnad on mere ääres u. 10 miljonit dollarit, kui aga mere äärest paar blokki eemale jalutada, siis saab maja juba kõigest mõne miljoni dollariga kätte:D Käisime külas ühel Eesti tüdrukul, kes poole oma ajast Ameerikas modellitööd teeb, ja samas ka TTÜ-s geenitehnoloogia eriala omandab.
Kui mul vaba päev on, tegelen ka omale teise(lisaks) töökoha otsimisega, mhm.

Hey hey! Läänerannikul on möödunud nädal ja juhtunud on jälle oi-oi kui palju. See nädal olen olnud palju tööl.
Töö on kick-ass ja töökaaslased on väga lahedad. Pidin alguses saama busseriks(pmst kelner), kuid kuna inka on mul nii hästi suus siis koolitati mind ka hostiks, kes võtab külalisi vastu. Hard Rock asub kesklinnas ja seal tööl käimine võtab päris suure osa päevast. Henri tuli vahepeal Hawaiilt tagasi, seal pidi liiga turistikas olema ja kaua ikka sa seal dzunglis viitsid istuda. Ta sai siin töö ka juba. Laura ja Merilin ei saanud tööd ja läksid täna hommikul New Yorki. Bussiga... Merilin elab seal sugulase juures ja Laura lendab vabsjee Eestisse ära. Praegu oleme Henriga siin korteris kahekesi, varsti aga kolime teiste tüdrukute juurde, kes said omale korteri siia
meie vahetusse lähedusse. To the beach!!

Tere lugeja! Tänasega olen ma siin Ameerikas olnud juba kolm nädalat. On toimunud nii mõndagi. Ilmad on olnud viimasel ajal pilvised ja rannas käisime me täna üle päris pika aja. Nädalavahetusel sai ka pidu päris korralikult pandud. On kaks suuremat uudist. Esimene ja ülihea uudis on see, et ma sain tööle, ja veel nii vingesse kohta nagu Hard Rock Cafe San Diego kesklinnas :) Esimene Hard Rock Cafe avati täpselt täna 40 aastat tagasi Londonis, praegusel ajal on nende koht igas USA suurlinnas. Teine uudis ei ole nii tore, sest meie kamraad Henri otsustas kohvrid pakkida ja Hawaiile lennata, kus rohi rohelisem ja meri sinisem. Käisime täna  veel koos rannas ja Pacific Beachi peal hängimas, lisasin ka paar pilti.

Selle notsu nimi on Clubber ja tema omaniku, joogainstruktor Steve`i sõnul on ta arvatavasti kuulsaim siga terves ilmas!

Somebody`s got to pimp this ride!

Hey all yall, tulin just linnast tagasi, tööd olin otsimas. California inimeste sõnul pole kunagi ajaloos siin nii raske tööd saada olnud. Vaikselt hakkab see kohale jõudma. See ka ei aita, et iga päev lennukitäis Iiri tudengeid juurde tuleb. Neid juba kõik tänavad täis.Tahan väga töö saada Pacific Beachi, kus elan. See ookeani ääres ja väga mõnus koht. Henri käib ka downtownis vaatamas, seal liigub rohkem raha, kuid konkurents veelgi suurem.
Pühapäeval  aga olime terve päev rannas. Päike niitis ja lained oli vägevad. Õnneks jäi seekord sunblock peale panemata, niiet esmaspäeval oli kena oma punast nahka katsuda:D

2275 Grand Ave
View from the street

Good news everybody! Vaade meie oma California cribist näeb välja täpselt selline! Apartment on kahetoaline ja täitsa kena, esimese öö pidime küll põrandal magama aga nüüd juba täispuhutavad madratsid sees ja värki ;)

Paar päeva mööda  nüüd läinud. Esmaspäeval tähistasime Andrew sünnipäeva. Tema on üks meie kahest brasiilia hostist. Pidu ja grillimine hakkas juba lõunaajal pihta ja kestis südaööni. Kohal oli palju brasiillasi, mõned ameeriklased, õhtul tulid lausa  moldovalased ja  üks poola tüdruk, jamaika kärss ja üks douche kõrgõstanist. Nad kõik elavad siin juba mitu aastat. Mario grillis vist ikka oma lehma jagu liha, otsa sellel ei tulnud :) Teisipäev oli meil Lauraga  jälle intense elamispinna otsing, Mario ja Andrew sõnul võib kinnisvara leidmine siin võtta kuid aega. Õhtul läksime lennujaama vastu Henrile ja Merilinile, nüüd meid juba neli ja neljapäeval tuleb viis juurde :) Elame praegu kõik siin  Andrew  ja Mario juures:D  Kanal2 suvereprter on vahepeal Studenttourist väikse klipi vändanud, vaadake  http://www.vimeo.com/24496225 , ma ka seal täitsa pildil! Adios!

On uudisteaeg Bassnectari maalt. Läksime hommikul ühe Mario sõbra poole jalka finaalmängu vaatama. Teadupoolest meil väike ajavahe, seepärast oli päris huvitav seda mängu kell 12 päeval vaadata ja samal ajal grill-lihal hea maitsta lasta. Kohal oli terve jalka meeskonna jagu brasiillasi(Mario on Brasiiliast) ja muidki tegelasi, kõik olid väga lahedad. Käisime ka matkamas mägises La Jollas(pilt), ning sõitsime selles linnaosas vähe autoga ringi, kõik oli paksult turiste täis. Mereäärsete majade hinnad pidid algama kusagilt 3 miljoni dollari pealt.

Täna oli meie päevakavas korteriotsingud. Olime eile juba netis riisöörchi teinud ja asusime hommikul astuma. Korterite leidmine on siin kandis päris keeruline kuna enamus pakkujaid tahavad poole aastast liisilepingiut. Samuti tuleb ettevaatlik olla, kuna tegutsevad sulid, kes turistidelt suurt dollarit välja üritavad petta. Helistasin täna umbes friljoni pakkumise peale ja kõndisime sama palju meetreid maha. Sain päeva lõpuks paar objekti, mida teisipäeval vaatame läheme. Võtsime ka veidi aega rannas päikest, ning hüppasin sisse Vaiksesse ookeani, kus lained on veel suuremad kui Shaquille O`Neal. Siin algab ameeriklastel pikk nädalavahetus - esmaspäeval on Memorial Day, mil tähistatakse teises maailmasõjas võidelnuid. Seni on meil ees palju vaba aega. Murdsime vähe pead, et mida homme teha. Teha on siin linnas väga palju, kuid nagu tuli väja, on kõik ikka rämedalt kallis. Meie host Mario pakkus välja matka La Jollas, mis asub siin lähedal ka mere ääres ning kus elavad ebareaalselt rikkad inimesed. Samuti on kavas sukeldumine  La Jolla Cove-is, mille tarbeks Walmartist sukeldumisvarustust välja peksma lähen:D

Eile kolisime oma asjadega PacificBeachi. Pika läbirääkimise järel sain hinda väheke alla. Ennem oli päris kirves. Elame praegu kahe brasiilia venna (nad ongi vennad) juures. Eile istusime päris pikalt Starbuckis, kus on hea internet. Tegime researchi korterite kohta, et täna vaatama minna. Käisime sõitsime Trolleyga(mis tegelikult on pigem rongi moodi) El Cajoni poole, kus on suur kaubanduskeskuste kompleks. Sain omale vaabsee head plätud (crocsi omad :p) Nüüd täna saab veidikeseks ajaks randa ka minna, kõva joodiku päevitus on selle paari päevaga juba peale tulnud. Kliima on ikka väga huvitav siin. Päike paistab lagipähe, aga ookeani mõju tõttu on ikka 20 kraadi sooja.

Praegu jälle kirjutan hostelist San Diego kesklinnas, Lucky D on nimi. See noorte backpackerite hostel, töötavad ka siin inglased ja iirlased. Õhtul lähme nendega välja baaridesse, seda nimetatakse siin Pub Crawlics. Täna hommikul viisime oma suured kotid ühe kaubanduskeskuses visitor centerisse hoiule. Edasi oli minek Pacific Beachi linnaossa, mis on suure Vaikse ookeani ääres. Ajasime elamise asja, tegime ameerika pangakaardid ja telefoninumbrid. Käisin rääkisin Andreyga, kes peab seal välistudengite ühikaäri. Ühikas oli täis, aga ta sõber laenab ühte tuba parasjagu välja, lähme homme hommikul tsekkima. Seal plaan max nädal olla, et vahepeal saab rahulikult kortereid vaadata. Ookean oli ikka ülimässiv, ilm oli tuuline ja lained ajasid junni jahedaks, kui surfamisest mõtlema hakkasin. Bussis nägime ka igasugu tegelasi, kõik ajavad lihtalt lambist juttu meiega kogu aeg, üks mustanahaline naine rääkis lausa iseendaga :D Bussijuht oli ka ikka kirega oma töö juures, sõidu ajal ajab mingit teemat valjuhääldist reisijatele. Kaasliiklejate jagas ka kõva häälega liiklusalast nõu, a la come on, what are u waiting for, move it!! Aga hea küll, aeg on kallis asi siin pool lompi, homme uus päev.

San Diego hostelis...  jõudsime eile õhtul kohale. Juba lennukil siia oli näha, et ega need lääneranniku inimesed väga lihtsad pole:)  Linnas esimesi samme astudes oli kohe tunne, nagu oleks kõik ümbritsevad inimesed suuremat sorti chill pilli allaneelanud, naq ebareaalselt teistsugused leboussid ikka. Muidu eile me võtsime Phoenixis lennujaama katusel päikest, nägime lõputuid kõrbesid ja sooja ilma. Ma olin reisist siiski päris väsinud, hostelis panin juba 7 õhtul pildi patja. Täna hakkab meil suuremat sorti triangel pihta - hakkame apartmente Pacific Beachis otsima.

Ja hakkab pihta

Seda postitust kirjutan ma reisi esimesel õhtul oma Chicago ärämedalt kõvas hotellitoas. Tegelikult peaksime me Lauraga olema praegu San Diego lennujaamas ja ebamugavust trotsides pingil ühelt küljelt teisele keerama. Mis siiski juhtus? Üldiselt öeldes on selja taga väga väsitav päev. Lisaks magamatusele tegi loodus ka meile oma üllatuse - selles tuleb süüdistada muidugi islandlasi, kes oma vulkaanid valla lasknud. Kuulsin pilooti Chicago lennujaamas ütlemas, et nii suure ringiga pole ta seda marsuuti sõitnud kunagi. 11 tundi jutti sõitu seljataga, ei jõudnud me täna õhtusele San Diego lennule, samuti on täis ka homme hommikune lend. Kuid pakuti välja meile lahendus - me "peame" homme  mõne tunni hängima Phoenix-is Arizonas kus meil on vahepeatus ;) NB! Homme hommikust mäcki sööma:D